10. - 11. päev - Lake Tahoe
Oma sõitu Lake Tahoe juurde alustasime hommikul varakult, sest tahtsime veel San Franciscos mere ääres veidi jalutada. Helen tahtis väga näha merilõvisid, aga kahjuks olid ainult kaks neist tulnud ilma nautima. Kui hommikune Starbucks oli lõpetatud, suundusime tagasi auto poole, et jätkata sõitu Lake Tahoe poole.
Sõit ise väga pikalt ei kestnud, aga tegime mitmeid vahepeatusi, et ennast sirutada. Õhtuks jõudsime Lake Tahosse kohale ja olime sealsest loodusest üllatunud - nii palju rohelust ja imeilusaid vaateid. Otsustasime minna õhtust sööma Applebees restorani. Kõige meeldivam osa oli see, et temperatuur oli õhtuks veidi langenud ja umbes 30 kraadiga rahulikus piirkonnas looduse keskel oli väga mõnus söögikohta jalutada. Kuigi söök oli pigem pubi stiilis, siis tühja kõhuga maitses kõik väga hästi.
Üks asi oli kindel - Lake Tahoe juures tahame kindlasti matkama minna! Otsisime endale hommikuks 11 km matkaraja mägedes, kuhu startisime võimalikult vara, et vältida keskpäevast kuumust. Esimesed kilomeetrid olid kõige raskemad, sest tee läks järsult mäest üles ja varju ei olnud kusagil (3 aastat tagasi olid sealkandis olnud suured põlengud, mistõttu olid paljud peavarju pakkuvad puud hävinenud). Vahepeal oli Helenil juba tunne, et keeraks otsa ringi ja liiguks auto juurde tagasi, kuid peale lühikest hingetõmbepausi otsustasime ikkagi edasi minna. Sealt läks tee juba mõnusamaks, tõusud olid laugemad, puud pakkusid peavarju ja hakkasime nägema maagilisi vaateid järvele. Kui olime 2h mäest üles lõppu välja kõndinud ja hakkasime allapoole kõndima, siis andsid jalad väsimusest korralikult tunda. Õnneks jõudsime turvaliselt tagasi autoni, et hotelli puhkama minna.
Peale pisikest puhkepausi suundusime randa, et nautida päikest ja vett. Interneti andmetel oli sealkandis veetemperatuur 19 kraadi, aga tundus ikka veidi soojem. Meie jaoks oli esmakordne kogemus minna ujuma ja vaadata eemal lumiseid mäetippe. Peale väsitavat päeva otsustasime ennast kosutada kohalikus restoranis.
