3. - 5. päev - Las Vegas
Alustasime enda kolmandat päeva taaskord sportlikult - katsetasime ära enda Los Angelese majutuse jõusaali. Trenn tehtud ja kõht täis söödud, võtsime ette pea 5-tunnise sõidu Las Vegase poole. Miskipärast juhatas GPS meid mööda väiksemaid teid, aga see-eest nägime vägevaid vaateid.
Las Vegases ootas meid ees meeletu kuumus, sooja oli üle 40 kraadi. Õnneks on kõik siseruumid varustatud konditsioneeriga. Seekord võtsime enda hotelli strip’ilt veidi eemale ja jäime otsusega väga rahule. Hotell oli palju rahulikum, järjekorrad olid lühikesed ja kõik oli soodsam.
Taksoga kestis sõit melu keskele vaid mõned minutid ning otsustasime liikuda Gordon Ramsey pubisse. Muidugi ei jäänud kulutamata ka esimesed dollarid kasiinos.
Teist päeva alustasime Area 15 külastusega, mida oli meile soovitatud. Ootused olid kõrged, kuna inimeste tagasiside oli põnev ja Area 15 tundus täiesti teistmoodi koht, mida külastada. Täpsemalt läksime me vaatama, mis toimub Omega Martis. Etteruttavalt võin öelda, et meile see koht mingit elamust ei valmistanud ja olime pettunud, et kulutasime sinna oma aega ja raha. Tegemist on justkui tulnukate laboriga, milles tehakse erinevaid katsetusi.
Otsustasime pettumusest üle saada liikudes teleseriaalist kuulsaks saanud Pawn Shop’i ehk pandimajja. Reaalsuses tundus see koht palju väiksem, kui telekas, kuid lahe oli näha tuttavaid kohti. Paljudel asjadel hinda väljas ei olnudki, kuid pigem tundusid asjad olevat kallid.
Kuna kuumuse tõttu kaua õues ei saanud olla, siis suundusime hotelli, et hinge tõmmata ja puhata. Juhuslikult avastasime, et ühes hotelli restoranis on Taco Tuesday ehk tacod olid hea hinnaga (ja lisaks veel mega maitsvad). Kui päike hakkas loojuma, otsustasime taaskord suunduda strip’ile, et nautida sealset elu ja melu. Helenile oli eelmisest aastast meelde jäänud, kuidas inimesed zipline’iga sealkandis sõitnud olid ja otsustasime sel aastal ka ise selle ära katsetada. Sõit ise oli oodatust rahulikum, kuid äge oli Las Vegase melu näha kõrgemalt.
Oma viimasel Las Vegase päeval võtsime suuna hoopis Hoover Dami poole, mis oli omal ajal kõige suurem pais. See asub Nevada ja Arizonase piiri peal ehk saime oma reisi ajal ka mõned minutid veeta Arizonases. Kuumuse tõttu me eraldi ekskursiooni ei võtnud, aga tagasiteel hotelli lugesime internetist põnevaid fakte.
* Hoover Dami’i ehitamiseks kulus pea 3,5 miljonit m3 betooni. Sellise koguse betooni kuivamiseks läheks aega umbes 125 aastat (ehk see poleks praeguseni täielikult kuivanud).
* Hoover Dam’i ehitus on põhjustanud aja jooksul üle 600 pisikese maavärina, kuna tekkinud vee kogus mõjutab maapinda.
Viimaseks õhtuks olime ostnud piletid David Copperfieldi mustkunsti šõule. Tema trikid olid pigem keskendunud inimeste ja asjade teleporteerumisele ja tuleviku ennustamisele, kuid storyline oli armas ja kõik sobitus suurepäraselt kokku. Marten veel hiljem luges foorumeid, et mingitest asjadest aru saada, kuid enamus trikke jäi siiski müsteeriumiks.
Kohtumisteni juba uutes sihtkohtades!
